eQuizShow

Tardunud pilk

Vaatamine ja televisioon

Question: Saksamaal kutsutakse seda aparaati rahvasuus "jõllitiseks".
Answer: TELEVIISOR. Televiisorit vaadates tardub inimese pilk nö teleripilguks, sest teleris kasutatav pildiloomise tehnika sunnib jõllitama esimesest silmapilgust peale ja keegi ei suuda end sellest orjusest vabastada. (lk 23).

Question: Mis "juhib" silma? 
Answer: Huvi ( lk. 17).



Question: Kui suur (mitme kraadine) nurk on silmadele normaalsel vaatamisel  horisontaalselt avatud? 
Answer: 200 kraadine nägemisruum (lk. 24). 

Question: Mitu protsenti väheneb südamelöökide arv teleri ees olles? 
Answer: 10 % ehk u 7 lööki minutis (lk. 27). 

Question: Õhtuti telerit vaadates kulutatakse tunduvalt vähem kaloreid kui .... (millise kindla tegevuse/kehaseisundi ajal)?
Answer: Võrreldes puhkeseisundiga ehk ABSOLUUTSELT MITTEMIDAGITEGEMISEga, väheneb telerit vaadates põhiainevahetus keskmiselt 14%. Ameerika teadlased uurisid 31  8 - 12-aastast tüdrukut. (Rasvumise üks põhjustest) lk 27

Televisioonikultuur - müüt vs reaalsus

Question: Mida "kasseerib" inimestelt sisse interaktsioon multimeediaga? 
Answer: Ajaressursse (lk.40). 

Question: Mis on more-and-more reegel?
Answer: Inimesed, kes kasutavad üht massiteabevahendit, kasutavad mitu korda rohkem ka teisi (lk. 41). 

Question: Aktiivne lugeja ehk ...
Answer: ...aktiivne mõtleja (lk.42). 

Question: Palju on protsentuaalselt teleri veendunud mittevaajataid?
Answer: u 3 % (lk.46). 

Question: Milliste juhtumitega avastati Ameerikas, et televisioonis vägivalla kajastamine võib! (aga võib-olla ka mitte!) potentsiaalselt noortele negatiivset mõju avaldada?
Answer: Tapatalgud ehk TULISTAMISED ehk õpilaste sooritatud mõrvade ahel koolides. (lk 53 - kümne juhtumi nimekiri ja kirjeldus 1996. - 1998. a) 

Kuidas täiskasvanuna televisiooniga ümber käia?

Question: Mis on "narkootikum" elutoas?
Answer: Marie Winn on nimetanud narkootikumiks elutoas just telekat (lk.57). 

Question: Mitu tundi on inimene keskmiselt täiskasvanuks saades telekat vaadanud? 
Answer: Keskmiselt 20 000 tundi (lk.57). 

Question: Mis kasu on järgmisest kõrgendatud tähelepanu harjutusest: pärast saate lõppu võiks proovida nähtut üles märkida ?
Answer: Oluline on püüe ENDALE SAATE SISU KOHTA ARU ANDA / ANALÜÜSIDA. See on aga teleri vaatamisel äärmiselt raske. Nii saadakse teleri vaatamisel üha teadlikumaks nendest tohututest vastuoludest, mida ekraan igasugusele ärksusele ja omaaktiivsusele seab. Just teadlikkus on oluline ekraani maagilisest lummusest vabanemisel. lk 59

Question: Milliseid pikaajalisi abinõusid võiks kasutada väljaspool telerivaatamise aega, et tõsta omaenda aktiivsust?
Answer: IGA TEGEVUS, millega tegeletakse puhtast huvist (loovus, huvi, raamatud, kultuuriüritused, seikluslik reis, suhtlemine teiste inimestega vabal ajal). Lisaks informeerib pooletunnine ajalehe lugemine inimest rohkem kui pooletunnine uudistesaate vaatamine. (lk 60)

Question: Mõista, mõista, mis see on? Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja toimetab tööd?
Answer: Mõistus.

Lapsed ja televisioon

Question: Erinevalt täiskasvanutest, võtavad lapsed telekast tulevat... (millena)?
Answer: ...tõena. Nad ei suuda väljamõeldist reaalsusest eraldada (lk.69). 

Question: Kui palju vaatavad 6-8-aastased lapsed telerit nädalas (tundides)?
Answer: 20-30 tundi (lk 73). 

Question: Kuni neljanda eluaastani arenevad loomulikes tingimustes nägemisteravus ja plastilis-ruumiline nägemine. Mitmendaks eluaastaks on pilgujuhtimise olulised komponendid inimese täielikus käsutuses?
Answer: Alles 18-aastaselt.

Question: Oletame, et lapsevanem on käitunud õigesti - kuni kümnenda eluaastani lapse telerivaatamist suunanud ja reguleerinud ja 10. - 12. eluaastates noorukit iseseisvaks kriitiliseks meediakasutuseks ettevalmistanud. Lapsel on olnud lapsepõlv mängu, liikumise, muusika, fantaasia, elavate kogemuste külluses. Mis on aga vanemate ülesanne 15 - 16-aastase nooruki puhul?
Answer: Uskuda seni kordaviidud kasvatusse, usaldada oma tööd, et küll laps/nooruk leiab oma tee, sest viieteistaastaselt ei ole veel sugugi arengus lõpuni jõutud. (lk 78)

Question: Mida nimetavad teadlased nii deprivatsiooniks ehk "paljaksröövimiseks" kui ka vägivallaks  lapse ja teleri vaatamise suhtes?
Answer: 1)Laps kogeb maailma keha kaudu. Reaalne maailm on lapsele katsutav. Telerimaailm aga haaramatu. Tajuprotsessid lõhenevad, ajustruktuurid ei saa moodustuda. Tähenduseta info sajab lapse silmadele ja lapse areng piiratakse. 2) Lisandub liikumatus - keha ja ajufunktsioonid aga saavad areneda vaid liikudes. (lk 65 - 66)

Lapsepõlv jääb tummaks

Question: Mis võiks olla uue postinidustriaalse ajastu " tooraine"? See ajastu ei baseeru enam söel, terasel ja naftal vaid ...
Answer: ... informatsioonil (lk. 79). 

Question: Miks on kõneraskused briti laste kõige sagedasem probleem eelkoolieas? 
Answer: Sest vanemad räägivad lastega liiga vähe. Lapsed õpivad aeglasemalt rääkima, kui nendega vähe räägitakse (lk.83). 

Question: Kui palju on keskmiselt tänapäeva emal aega enda lapsega päevas rääkida (minutid)?
Answer: Keskimiselt 12 minutit päevas (lk. 86). 

Question: Kes/mis on vastutav lapse väärarengu ja ka selle korrigeerimise eest?
Answer: M E I E   :-)     Laps ei õpi kõnelema passiivse kuulamise, vaid interaktsiooni teel. (lk 89 - huvitav uuring)

Question: Mis sõna on tulnud eesti keelde saksakeelsest sõnast "treue"?
Answer: Truudus. "Treue" ulatub omakorda tagasi indoeuroopa sõnani, millega tähistati tamme "lülipuitu". Väliselt ei pea sõnade juures midagi muutma; siiski võbeleb neis ajalooline taust ehk mingi "alatoon", mis läheb vahetult südamesse ja loob uue ühesolemise :). (R. Steiner) (lk 102)